Orav pani klapid pähe ja sõitis ettevõtjast üle

Neli aastat tagasi ütles toonane sotsiaalminister Taavi Rõivas, et Reformierakond ja IRL peaksid koalitsioonileppe järgi kehtestama sotsiaalmaksu lae alates 2014. aastast. Lage ei tulnud.

Nüüd juba Rõivase juhitav Reformierakond ei ole asjaga endiselt kuhugi jõudnud. Lubadus muudatuse arutamiseks ja analüüsimiseks on olemas, aga edasiminekut ei paista kuskilt. Tõenäoliselt ei ole suudetud kokku leppida, kui kõrgel peaks lagi olema.

Vabaerakonna algatus seada sotsiaalmaksule lagi väärib tunnustust. Tõenäoliselt ei olnud valitsev jõud rahul sellega, et muudatus tähendab kulutusi, millele oleks tulnud leida katteallikad. Kui katteallikaid ei leidu, läheb riigieelarve tasakaalust välja. 

Tegelikult korvaks sotsiaalmaksu lae pikaajaline mõju esialgse puudujäägi ja tooks hiljem raha kuhjaga tagasi. Kui aga lühiajalist tasakaalu on ikkagi vaja, tasub otsida üles kõik võimalused kergekäeliste kulude vähendamiseks. Näiteks on mõistetamatu, miks peaks riik tahtma osta kirikut, ehitada üürimaju või kehtesteda Ida-Virumaa uutele ettevõtetele erisoodustusi.

Mitte ainult rikastele

Kolm aastat tagasi räägiti, et lagi võiks olla 4000 eurot. Toonane rahandusminister Jürgen Ligi märkis, et ühiskond ei pruugi muudatust mõista. Otsus jäi ootele – Reformierakond kartis, et see paistaks rahvale kui lihtsalt nn rikaste soodustus, mis aitaks rikastel saada veel rohkem raha. Tegelikult soosib sotsiaalmaksu lagi nutikate töötajate palkamist. See on võimalus liikuda teadmusühiskonna poole ja soosida välistööjõu palkamist. 

Iga aastaga, mille võrra sotsiaalmaksu lae kehtestamist edasi lükatakse, kannatab ettevõtja ja Eesti majandus tervikuna. Olukorras, kus tööjõukulud suurenevad, kasumid vähenevad ja investeeringuid tehakse aina ahtamalt, peaks lae kehtestamise prioriteediks seadma. Kui ettevõtjad ei suuda investeerida või tuua oma organisatsiooni maailmatasemel tipptegijaid, ei ole mõtet loota ka majanduse tiksuvast seisundist väljamurdmist.